Piret Jaaks oma Roosast Elevandist

Piret Jaaks,

näitekirjanik

Idee kirjutada Eesti Teatri Agentuuri 2011 aasta näidendivõistluse võidutöö “Näha roosat elevanti” sündis väga mitmest samaaegsest impulsist. Nimelt olin just sel perioodil lõpetamas Drakadeemia nimelist näitekirjanikke koolitavat erakooli. Kursuste raames külastasime ka Saksa teatrit, kust sain tohutu impulsi: see teater erines seninähtud kodumaisest teatrist päris palju - oli äärmiselt füüsiline, pakkus näitlejale palju kehalisi mängimisvõimalusi. Nii tekkis mul soov proovida, kuidas oleks kirjutada teksti, mille tegevus oleks pidevas kooskõlas näitleja aktiivse tegevusega laval?

Kuid mitte siis ei hakanud ma veel “Elevanti” kirjutama. Kirjutama hakkasin alles kuu jagu hiljem, kui vaatasin Youtubest, kuidas helilooja Arvo Pärt õpetas oma õpilasi üht lugu mängima. Ta ütles oma kuulsa loo „Für Alina” kohta, et iga noodi peale peab keskenduma nii, nagu „igal rohuliblel oleks lille staatus”. Mistõttu sündiski jägmine idee: kuidas oleks kirjutada sellist teksti, mille igal sõnal oleks näidendis nii vältimatu koht, et seda pole võimalik ära jätta, sest siis muutuks kogu teksti mõte?

Selsamal õhtul alustasingi säärase näidendi kirjutamist, kus soovisin neile kahele küsimusele vastuse leida. Lisaks ei saa eitada, et mind on selle konkreetse näidendi kirjutamise puhul mõjutanud ka lood meediast, helilooja Michael Nyman ja kirjanik Jack London.

Lisaks muidugi andis impulsi see kontekst, mis meid ümbritseb. „Näha roosat elevanti” on tänapäevane pilt kinnisvaramaakler Levi elust. Selles olev ühiskond ümbritseb meid pidevalt: kinnisvarabuumist järele jäänud suurte laenudega uhked korterid, neisse peidetud materiaalsel sidemel põhinevad suhted ja suutmatus minevikust lahti lasta.

Kuid “Elevandis” oleva mehe - Levi - üksindus ei ole abstraktne eksistentsiaalne mull à la „heaolu on nõnda suur, et ei oska enam midagi soovida” –, vaid tal on seljataga kurnavad läbielamised seoses enda perekondlike sidemetega. See näidend näitabki, mis juhtub inimesega, kes kaotab sideme enda perekonnaga ning matab end ostetavate asjade alla.

Ootan põnevusega, kuidas Polygon teater seda teemat laval käsitleb.