Sunday, January 9, 2011

! ENNE BOOBI MINEKUT !

       ELAS KORD
Selles elus, mida elame, tekib palju asju, mida paljudes peades enne ilmsikssündimist ja selgekssaamist kohta ei leia- sellepärast ei ole ruum kunagi tühi.
Nende tekstide saatjaks võiksid kujunduslikult olla flashtöödeldud või lihtsalt iPhotoga ägedaks tuunitud heiastused proźektorivalgus / India ookeani kaldal shin-do' d harrastav erudiit / mustvalge raudsillakonstruktsioon / tõtlev hiiglaslik Briti raudteejaama katedraal janiiedasi. Midagi suurt ja tähenduslikku. Aga kuradi õõvastav tähendus tekib lugeja peas. Ja ta on sunnitud mõtlema ainult meie antud mõtet. Ja visuaalselt on see oma ägedusest hoolimata loetamatu. Nii lihtne ongi.
     SEST KÕIK ONGI LIHTNE
Siit edasi tänavanurgani ja siis trepist üles. Ainult ajapikku lähevad tänavad pikemaks ja trepid kõrgemaks. Sellepärast ilmuvad siia saatjaks just sellised lihtsad pildid. Mida keegi pole sümboliks ülendanud. Aga mis on olemas. Ja veel. PolygonTeater astub selgelt murranguliselt uude ajajärku. Jah, juba peale 5ndat esietendust, on aeg käes. Ja pane tähele, mitte kunstilises mõttes.
Hingelises. Boob teab.

       ENNE BOOBI MINEKUT
toimus taaskord kirjutatud kirjanduse avardamine. Kui autorilt selleks luba küsisime, vastas ta alljärgnevalt:
"Tere.
Jeesus, milles küsimused. Loomulikult. Seda ma ainult ootangi, et keegi tekstidega mingeid mänge mängiks. Omalt poolt võin kinnitada, et tugev 80% on see  nn vaesus, mis sunnib kokku kirjutama asja ennast vaid rikkamaks muutnud. Seega - laske aga minna, kärpige, kirjutage juurde, tõstke ümber - mängige rõõmuga. Teie lugu ju.
Ja Saatpalu on minu isiklikus kultuuris väga kõrgelt hinnatud. Küll rohkem poeedina (ja mitte vaid sõnas - pigem selle sõna väga laias tähenduses.),  aga näitlejana pole ma teda lihtsalt näinud. Siiski - inimene, kellel on säärane üldistusvõime ja keeletaju - vaevalt, et ta halvasti mängida suudaks. Ka muu kamp on väga positiivne. Ma ei hakka neid eraldi sulle lahti kirjutama, miks üks või teine minu jaoks "keegi oluline" on. Aga nad on.
Seega - üks parimaid uudiseid üle hulga aja.  Mis teie Teatrisse puutub, siis repertuaarivalik on siiani olnud väga uhke ja julge.  (Boob natuke devalveerib küll seda arvamust,  aga jumala eest - tõlgendage ja mängige."

Ma vastasin:
"Urmas, veel- Su lugu ei devalveeri mingil moel me senist valikut. Nagu
öeldud on igal asjal oma mõõde. Antud hetkel on lavastajal ja
peaosalisel midagi südamel ja teater harjutab alati pursuisid mõtlema enda
väärtushinnangute üle...
"
        TOIMUB KIRJUTATU AVARDAMINE
elatud teose loomise käigus. Selle nimi on prooviperiood. Mis jääb suletud uste taha. See on protsess, milles läbime pika tee kirjapandud sõna tähendust otsides. Selles protsessis lammutatakse kõik laiali, püütakse mõista iga nüanssi, et miks ta siin just nii väljendub, mis on selle või teise lause taga. Sest peame leidma selle meie meelest õige tõlgenduse, et seeläbi sõnum saajale lähemale tuua. Aimata lasta, mitte näpuga näidata. Kogu vahetu teatri mõte. Ja selles protsessis minnakse ühiselt ja tihti paljusõnaliselt, mis kõik kannavad uusi teese, üha avaramaks ja avaramaks, leitakse uusi tähendusi ning luuakse nn kolmandaid teoseid. Eksitakse ja luuakse uuesti uute kokkulepeteni jõudes. Enne teksti visualiseerimist, enne kehakeele-misanstseeni loomist, enne tähenduse andmist, enne vaataja-kuulaja ette minemist, enne elava märgi teket.
Siinkohal üleskutse ja palve sulle:
   ÄRA ANNA TÜHJA TEKSTI.
Mitte kunagi, mitte kusagil. Ärge kartke, et teie igapäevane publik on põikpäiselt mõistmatu ja kõik tuleb lahti seletada. Igas tekstis saab olema saladus, mida oleks põnev lahendada nii teostajatel kui ka vastuvõtjatel. Kui viimane on tõesti olemas, siis meie käes on võtmed, millega me ta avada saame, selleks on meid elu treeninud. Aga ütlemata ärge ka jätke.
 Tühjus seevastu ei pea kõige lihtsamatki loogilist analüüsi vastu, eriti absurdižanr, mida algajad peavad kõige lihtsamaks. Aga pange tähele, paljud absurdikirjutajad on tehnilise haridusega, sest absurd nõuab raudset loogikat ja konstruktsiooni.

Järgmiseks räägin juba puhtalt boobis. Sest iga lavastaja lavastab eluaeg vaid ühte lugu, olgu keel milline tahes. Sedakorda siis elades Laitse Graniitvillas.

No comments:

Post a Comment