Paar nädalat tagasi kirjutasin niimoodi: "Käisin sel pühapäeval jälle vaatamas kvarteti läbimängu ja sel korral oli muutunud kaks asja. Esiteks olid laval prožektorid, mis ka töötasid ja valgust näitasid! Atmosfäär oli kohe teine ja mitte ainult minu sees. Kohe oli selge, kus on algus ja kus on lõpp, kust lähevad piirid ja kas peab nutma või naerma. Ja sel korral oligi seda arusaamist vaja, sest hetked, katkendid ja lood rääkisid end juba nii, et publiku suunurgad elasid sundimatult oma elu...."
Natuke kirjutasin veel aga selle võtsin nüüd maha, sest see ei olnud enam õige ega õiglane!
Mõtlen nüüd protsessile tagantjärgi niimoodi, et kõigepealt oli mustvalge. Siis tuli valgus (see sama moment, mida ülevalpool kirjeldan) ning mõned ajad hiljem tekkisid värvid ja varjundid. Kontrolletendusel 16.11 õhtul tajusin, et laval on siiski inimesed - oli tekkinud liikumine ning enam ei olnud see lihtsalt vektori tüüpi A-st Bni minek. Selleks ajaks oli saalis olla soe ja hubane kuid ma ei saanud enam aru, kas ma saan aru või ei saa ma üldse midagi aru!
Eelmisel neljapäeval ehk 3ndal etendusel tajusin et nüüdsest on liikumine muutunud ka orgaaniliseks ehk enam ei mõelda iseenda ja oma liikumistrajektoori peale, see tuleb iseenesest. Ning teiste poole ka enam ei piiluta, sest seda kõike tajutakse.
Publikut jälgida on ka huvitav sest iga pisike 40ne liikmeline grupp, kes suhteliselt intiimsesse saali koguneb, et kellatiksumise saatel kohal olla, on erinev ning pean ütlema et nägudest midagi suurt etenduse vältel välja ei loe. Aga siiani on kõik etenduse lõpuni meid välja kannatanud, plaksutanud, palunud näitlejaid-tantsijaid mitu korda tagasi ning mõned ütlevad uksel ka tänusõnu. Järgmised kaks etendust on välja müüdud ja lisaetenduste kuupäevad paika loksumas. Eks siis näis!
Ootan huviga homset etendust.
7ndal päeval siis puhkame?
Natuke kirjutasin veel aga selle võtsin nüüd maha, sest see ei olnud enam õige ega õiglane!
Mõtlen nüüd protsessile tagantjärgi niimoodi, et kõigepealt oli mustvalge. Siis tuli valgus (see sama moment, mida ülevalpool kirjeldan) ning mõned ajad hiljem tekkisid värvid ja varjundid. Kontrolletendusel 16.11 õhtul tajusin, et laval on siiski inimesed - oli tekkinud liikumine ning enam ei olnud see lihtsalt vektori tüüpi A-st Bni minek. Selleks ajaks oli saalis olla soe ja hubane kuid ma ei saanud enam aru, kas ma saan aru või ei saa ma üldse midagi aru!
Eelmisel neljapäeval ehk 3ndal etendusel tajusin et nüüdsest on liikumine muutunud ka orgaaniliseks ehk enam ei mõelda iseenda ja oma liikumistrajektoori peale, see tuleb iseenesest. Ning teiste poole ka enam ei piiluta, sest seda kõike tajutakse.
Publikut jälgida on ka huvitav sest iga pisike 40ne liikmeline grupp, kes suhteliselt intiimsesse saali koguneb, et kellatiksumise saatel kohal olla, on erinev ning pean ütlema et nägudest midagi suurt etenduse vältel välja ei loe. Aga siiani on kõik etenduse lõpuni meid välja kannatanud, plaksutanud, palunud näitlejaid-tantsijaid mitu korda tagasi ning mõned ütlevad uksel ka tänusõnu. Järgmised kaks etendust on välja müüdud ja lisaetenduste kuupäevad paika loksumas. Eks siis näis!
Ootan huviga homset etendust.
7ndal päeval siis puhkame?
Marja
No comments:
Post a Comment