Kolm aastat tegutsenud Polygoni teatrikool laiendab tasapisi haaret, tänavu lisandub Ühisgümnaasiumi teatriklass
Kaarel Kressa, Eesti Päevaleht
kaarel.kressa@epl.ee
Polygoni teatrikool on tegutsenud kolm aastat. Milliste motiividega alustasite?
Teater ise sündis 2008. aastal natuke juhuslikult - nii mul kui Tarvo Krallil tekkis muudes tegemistes vaakum ja mul oli üks Kristjan Smedsi kirjutatud lugu, mida olin umbes kümme aastat endaga kaasa kandnud. Tegime selle lavastusena ära ja otsustasime, et see ei jää ühekordseks projektiks. Kool tekkis aasta pärast Polygoni teatri loomist.
Olime Tarvoga ise juba kooliteatrist saadik ja seejärel professionaalsete näitlejatena teatriga tegelenud ja enda pealt näinud, mida teatriõpe inimese arengule ja maailmapildile annab. Kuidas see distsiplineerib ja õpetab mõtlema ühiskonnale kasulikus vormis. Lääne demokraatia kasvatab üles küll indiviidi, aga koostöö osa jääb hõredaks. Inimene tegelikult vajab vastutust ja ühistegemist.
Nii et teatritunnid on juba iseenesest väärtuskasvatus?
Teater ei toimiks, kui poleks inimestevahelist kokkuleppet ja vastastikust austust ning usaldust. Teater on ehe tõestus, et üksi ei ole sa tegelikult mitte midagi. Selle tõdemuse omandamisega liituvad näitekunsti alused, tavalised õppeained nagu näitlejameisterlikkus, lavakõne, lavaline liikumine. Suviti on meil laager, kus iga kord käsitletakse erinevaid teemasid, sel aastal oli filmilaager. Lisaks meie oma teatrikoolile alustab sellest sügisest Tallinna Ühisgümnaasiumis esimest korda teatriklass, nende tundides antakse ülevaade ka teatriloost ja tänapäeva teatrist. Nemad hakkavad ka siin majas käima, põhirühmades ja laagrites osalema.
Keda Polygoni teatrikool ootab?
Esimestel aastatel tegime väikese sõela, nüüd oleme aru saanud, et tegelikult meid väga ei hirmuta, kui sisseastujal pole eelnevat kogemust ega ka silmatorkavat annet või kutsumust. Peaasi on soov. Üldiselt ootame nooremasse rühma alates kümneaastaseid õpilasi. Vanem ots on meie stuudio, kuhu oodatakse eelneva kogemusega noori vanuses 19 aastat ja rohkem. Ja 30-aastaselt tulla on natuke hilja, selles vanuses pole nullist alustamisel perspektiivi. Sellest sügisest pakume lisaks avalikke lavakõne ja lavalise liikumise treeninguid, kuhu saab ka ühekordselt enda lõbuks tulla.
Mis nendest noortest pärast saab?
Rõhutaksin kaht asja – esiteks ei ole kellelgi siin mõtet karta, et teda sunnitakse professionaalseks näitlejaks hakkama. Aga need, kellel on selline tahtmine, saavad siin ka selliseid teadmisi, mis aitavad edasi õppima minna. Hästi palju on neid, kes ei taha kunagi näitlejaks saada, aga tahavad terve nooruse näiteringis käia, saada osavaks ja julgeks, arendada eneseväljendust ja loovust. Neist, kes nüüd Ühisgümnaasiumis teatriklassi läksid, tahab enamus proovida kõrgkoolis näitlemist edasi õppida, paljud neist sisse saavad, on iseasi. Teatrikool on tegutsenud kolm aastat, nii et selliseid inimesi pole me veel jõudnud üles kasvatada, kes kümneaastaselt siia tuleksid ja 19-aastaselt lõpetaksid. Vahel helistavad meile castingu-inimesed ja otsivad seriaalidesse näitlejaid, mindud on “Saladustesse” ja mujale. Ja 16-aastane Henri Viies luges tänavu Vikerraadios koos Indrek Ojariga kuuldemängu “Puudutamata”.
Mis tulevikuplaanid on Polygonil kui teatril?
Sügisel loodame mängida eelmise aasta näidendivõistluse võitja Piret Jaaksi “Näha roosat elevanti”, ootamatu puändiga lugu väga kaasaegsel teemal. Seda tahaksime mängida siinsamas Rävala 8 majas, kus ka Polygon Teatri harjutussaalid asuvad. Tahaksime hakata siinset amfiteatrit pisitasa statsionaarse ruumina kasutama ja senisest projektipõhisusest eemale liikuda.
Vastuvõtt Polygoni teatrikooli toimub 1. ja 2. oktoobril kell 18 avatud tunni põhimõttel. On kolm lastegruppi: 10-12.-aastased, 13-15-aastased ja 16-19-aastased, lisaks täiskasvanutele mõeldud stuudio. Eelregistreerimine aadressil kool@poly.ee lõpeb 25. septembril. Vaata lisa leheküljelt www.poly.ee/tule-kooli/
No comments:
Post a Comment