1960ndatel toimub mitu suurt liikumist.
Humanismi ja pehmete väärtuste poole. Lillelapsed, ebaõnnestunud sõjad, Vonnegut kirjutab Wanda June'i kangelase, kes oma macholikkuses pole enam ühiskonna silmis respect. Kõik endast lugupidavad mõtlejad maailmas hakkavad korraga teaatrit tegema. Sest a) sellega saab paljudele korraga hästi aktiivselt ära öelda, b) seda oskavad kõik teha ja c) seda vaatavad kõik.
Brook kirjutab kümnendi lõpus vahetust teatrist "Tühi ruum". Ameerikas teevad nad off-broadway. Jaapanlastel saab ring täis kabukiga. Vahing teeb teatrit, Unt teeb teatrit, Kõiv teeb teatrit, Rummo teeb teatrit. Lauristin teatrit ei tee. Lauristinist endast teeb teatrit Semper, tõsi 40 aastat hiljem, Semper alles sünnib siis.
Aga see hakkab sealt peale.
Jaapanlastel saab kabukist villand ja sünnib jaapani väikese teatri liikumine. Läänelik absurd leiab koha jaapani traditsioonis, sest omal moel on absurd oma kattuvate maailmade ja aegadega olnud ida kultuuris alati olemas- lihtsalt tõeni jõudmine läbi aja ja keskendumise on olnud läänele võõras.
Betsuyaku on üks selle esindajatest.
Ida mõtlejad jaapani väiketeatri traditsioonis näevad kohe, et riiklik mudel on paindumatu ja kohmakas ( ehkki uue źanri shingeki ( uus draama ) esimesed esitajad on endise kabuki näitlejad ). Tuleb minna lihtsama vormi ja seda tugevama sisu teed. Jaapani väiketeater koondub keskse tugeva loomeinimese ümber ja ... lepib vähesega.
Ja ometi...
...Betsuyaku loeb palju Kafkat. Kattuvad maailmad, hämarad tüübid. Väiketeatri shingeki vormis kirjutab Betsuyaku esimest korda 130 näidendit tagasi. Vaimustub Beckett' ist. Godot' oodates.
Ja sellal tüdineb jaapani väiketeatri liikumine olustikulisest realismist ning poliitilisest plakatist, mille lõpus on alati revolutsioon. Miljardirahva teater leiab korraga indiviidi ja selle tõe. Väärtustab korraga massi asemel elu erakordsust ja eksistentsi mõtet... !
Godot oodates- laval on vaid puu ja kolm tegelast. Et midagi juhtuks....theater could be based on the internal dramas of the individual like Beckett’s plays. It was also very stimulating to see the way that Beckett would stage his works in a space that might be defined by a single tree on an otherwise bare stage ( M. Betsuyaku)"
Brook kirjutas "Tühja ruumi" 1969. Betsuyaku leidis enne seda Kafka ja sel ajal Becketti. Mina sündisin 1969. PolygonTeater asutus 2008. Kogu aeg sama aeg.
Pikk ring oli, kuid tundub, et ma olen koos väikese vaese teatriga koju jõudnud.
KRAHV DRACULA on peagi tulekul. Sedapuhku koos KADRI ADAMSONI, ELISABET TAMME, PEETER JAKOBI, ARGO AADLI, JANEK JOOSTI, ANTI KOBINI, MIHKEL KABELI, KALJU KIVI, PEETER REBASE JA DMITRI HARCHENKOGA.
Esietendus mais- ja olge valvel,
müük algamas kohekohe.
Jaapani väiketeatrite liikumist juhib nn viies laine ( põlvkond ). Neid iseloomustab põhitrupi puudumine ja źanrimääratluste puudumine-vohamine. "Krahv Dracula" sügis tuleb minu ellu kolmandat korda. Kui see nüüd ei ole saatuse tahe ja näpunäide, et just nüüd ja sellisel moel- siis millist jumalat veel uskuda? Lisaks on ses loos ohtralt irooniat, küsimusi, hoiakuid ja nende murdmist, nalja ja nalja...
Peale Boobi on tunne, et Polygon kisub komöödiateatriks :)
Betsuyaku kirjutas loomulikult ka "Godot has come". Aga alles 2007. Loomulikult näete sedagi kunagi eesti keeles, kuid esialgu "Krahv Dracula sügis".
tervitades ja kena kevadet soovides-
Tamur Tohver
Humanismi ja pehmete väärtuste poole. Lillelapsed, ebaõnnestunud sõjad, Vonnegut kirjutab Wanda June'i kangelase, kes oma macholikkuses pole enam ühiskonna silmis respect. Kõik endast lugupidavad mõtlejad maailmas hakkavad korraga teaatrit tegema. Sest a) sellega saab paljudele korraga hästi aktiivselt ära öelda, b) seda oskavad kõik teha ja c) seda vaatavad kõik.
Brook kirjutab kümnendi lõpus vahetust teatrist "Tühi ruum". Ameerikas teevad nad off-broadway. Jaapanlastel saab ring täis kabukiga. Vahing teeb teatrit, Unt teeb teatrit, Kõiv teeb teatrit, Rummo teeb teatrit. Lauristin teatrit ei tee. Lauristinist endast teeb teatrit Semper, tõsi 40 aastat hiljem, Semper alles sünnib siis.
Aga see hakkab sealt peale.
Jaapanlastel saab kabukist villand ja sünnib jaapani väikese teatri liikumine. Läänelik absurd leiab koha jaapani traditsioonis, sest omal moel on absurd oma kattuvate maailmade ja aegadega olnud ida kultuuris alati olemas- lihtsalt tõeni jõudmine läbi aja ja keskendumise on olnud läänele võõras.
Betsuyaku on üks selle esindajatest.
Ida mõtlejad jaapani väiketeatri traditsioonis näevad kohe, et riiklik mudel on paindumatu ja kohmakas ( ehkki uue źanri shingeki ( uus draama ) esimesed esitajad on endise kabuki näitlejad ). Tuleb minna lihtsama vormi ja seda tugevama sisu teed. Jaapani väiketeater koondub keskse tugeva loomeinimese ümber ja ... lepib vähesega.
Ja ometi...
...Betsuyaku loeb palju Kafkat. Kattuvad maailmad, hämarad tüübid. Väiketeatri shingeki vormis kirjutab Betsuyaku esimest korda 130 näidendit tagasi. Vaimustub Beckett' ist. Godot' oodates.
Ja sellal tüdineb jaapani väiketeatri liikumine olustikulisest realismist ning poliitilisest plakatist, mille lõpus on alati revolutsioon. Miljardirahva teater leiab korraga indiviidi ja selle tõe. Väärtustab korraga massi asemel elu erakordsust ja eksistentsi mõtet... !
Godot oodates- laval on vaid puu ja kolm tegelast. Et midagi juhtuks....theater could be based on the internal dramas of the individual like Beckett’s plays. It was also very stimulating to see the way that Beckett would stage his works in a space that might be defined by a single tree on an otherwise bare stage ( M. Betsuyaku)"
Brook kirjutas "Tühja ruumi" 1969. Betsuyaku leidis enne seda Kafka ja sel ajal Becketti. Mina sündisin 1969. PolygonTeater asutus 2008. Kogu aeg sama aeg.
Pikk ring oli, kuid tundub, et ma olen koos väikese vaese teatriga koju jõudnud.
KRAHV DRACULA on peagi tulekul. Sedapuhku koos KADRI ADAMSONI, ELISABET TAMME, PEETER JAKOBI, ARGO AADLI, JANEK JOOSTI, ANTI KOBINI, MIHKEL KABELI, KALJU KIVI, PEETER REBASE JA DMITRI HARCHENKOGA.
Esietendus mais- ja olge valvel,
müük algamas kohekohe.
Jaapani väiketeatrite liikumist juhib nn viies laine ( põlvkond ). Neid iseloomustab põhitrupi puudumine ja źanrimääratluste puudumine-vohamine. "Krahv Dracula" sügis tuleb minu ellu kolmandat korda. Kui see nüüd ei ole saatuse tahe ja näpunäide, et just nüüd ja sellisel moel- siis millist jumalat veel uskuda? Lisaks on ses loos ohtralt irooniat, küsimusi, hoiakuid ja nende murdmist, nalja ja nalja...
Peale Boobi on tunne, et Polygon kisub komöödiateatriks :)
Betsuyaku kirjutas loomulikult ka "Godot has come". Aga alles 2007. Loomulikult näete sedagi kunagi eesti keeles, kuid esialgu "Krahv Dracula sügis".
tervitades ja kena kevadet soovides-
Tamur Tohver
No comments:
Post a Comment