Punane vaip mu teele!

Ja teisipäeval avaneb Tallinnas ja Tartus uks- ja sisse astub just see noor inimene, kes tahes tahtmata pöörab enamuse asjadest teisipidi. Kaks aastat tagasi teatrikooli avades mõtlesime sellele üsna ebamääraselt.  Teadsime vaid, et olime ise päris pika tee käinud Palee Teatris ja sarnase võimaluse jagamine, edasi andmise soov oli määrav.  Mitte staaride kasvatamine, mitte järelkasvu hankimine nii publiku kui näitleja näol oma teatrile.
PolygonTeatrit asutades mõtlesin täistõsidusega kui paneks õige nimeks Palee Teater. Viiteks, kummarduseks, igavikuks.

Just siis avasime, kui raske aeg algas. Möödunud aasta 2010 oli tegelikult selle aja kulminatsioon. Inimesed on rapitud, väärtushinnangud muutunud, vend ei tunne venda. Hing on narmastes kuid lootusrikas.
Ja siit edasi mõistavad kõik, et kõik mis järgneb, ei saa eal olema nõnda kui senini harjutud. Sellepärast ütlengi:
TEISIPÄEVAL 15.2.2011 kell 17 Tallinnas ja kell 16.30 Tartus- ta tuleb. Astub sisse. Ja välja enam ei kunagi.

Kümne aasta pärast imestame kõik, kui hästi ja lihtsalt on võimalik. Ja ongi- meie kodu on väike. Muutused seda kapitaalsemad ja südamlikumad.
Punane vaip mu teele!
Hiilgav, härra Part! tap-tap!!

http://www.facebook.com/home.php#!/event.php?eid=194823260543917
http://poly.ee/polygon/kool1.html