JASPER: Nüüd poiss, pill üürgama, nii et linnud lennust kukuvad!
LUUDO: Mispuhuks? Pulmadeks, leerideks, matusteks?
JASPER: Mis meil tühja, lase kõik läbisegi.
Madis Kõiv:"Mälestus meie olemisest, lihalikust ja kehalisest noorusest, kõige ülemast, mis olemises ja lihalikkuses ja nooruses on meile antud, kus olemise välisruum on seesamane tema siseruumiga..."
HELGA: Kui Kontverdi rehi...
JASPER: Jah?
HELGA: Mis jah?
JASPER: Jah põles, kaks korda põles... noh!
HELGA: Kas... sina...
JASPER: Ei.
HELGA: Kas sina...
JASPER: Ei.
Madis Kõiv: "...olemine oma kõrgeimas elulises intensiivsuses nõuab aga surma ennast, et iseendaks jääda ja teoks teha ja tõestada ennast, aga ikka ja ainult selleks, et teda, suremist nimelt, ära unustada.
NIKKER (tuleb küünist) Oodake kurat, me tahame kah lüüa, ega meiegi rusikad sarvest ei ole.
LUUDO: Pussnugadega või?
KOTLEP: Kes kellega lööb?
NIKKER: Kellele ma panen? Näita mulle nägu ette, küll mina panen.
JASPER: Mis sa pärid, pane kelle nägu on rusika päri, pane ära, pärast küsid.
NIKKER: Omad mehed kõik, igaühele kõlbab lüüa, ühed ninarootsud kõigil silmade vahel.
JASPER: Pane huupi.
KOTLEP: Tõmba, et saaks alata.
ABEL: Pane kellel on võõras nägu.
NIKKER: Uus väits, sinu pääl tuleb ära proovida (äigab Abelile)
Madis Kõiv:"Aga midagi loomalikku, midagi toorest ja jõhkrat ei ole selles hüppes, mida me siin meelde tuletame, ennem on hüpe ülimalt lihalik, st, vaimne mäng: meie maise tegevuse äärmine tihedus kui ülim lihaline pinge on puhtalt vaimne.
HELGA: Kas...te ...mängisite...minu...pääle...kaarte...Abeliga...kas sa...kaotasid...
JASPER Jah!
HELGA: Ei!
JASPER: Jah!
HELGA: Ei!
JASPER: Jah...Aga ma mängisin...sohki...!
HELGA: Sohki?
JASPER: Ma petsin.
HELGA: Sa...
JASPER: Mängisin...jah...mängisin valesti, sohki tegin, petsin (tõukab Helga heintele pikali), e t t a h t s i n k a o t a d a.
Madis Kõiv:"Tähendus ei tule manast või loitsust, on vaimne intensiisvus ise oma lihalikus kohalolemises. "
JASPER: Hannikas? Nahk on täis ja lõhki, nimed pääl. Keegi ei pääse! (karjub) Keegi ei pääse! Aga siit ometigi, siit kiriku mant, nüüd ükskord ometigi. Siia mu kondid enam kolletama ei tule.Mantsuuriasse! Sõtta!
TESTA: Jasper!
JASPER (vaguniuksel, ohvitseripagunitega mundris) Testa, Testa!
TESTA: Ma tulen! Ma sõidan kaasa!
JASPER: Hüppa!
TESTA: Ma tulen!
JASPER: Hüppa! (ulatab käe) Hüppa!
Hääled: Jaapanisse!
Vile.
Madis Kõiv:"Tähendus ei tule manast või loitsust, on vaimne intensiisvus ise oma lihalikus kohalolemises. "
Kiisatamme Kultuuritalu / Teatrikool TeatriPolygon / Tallinna Õpilasmalev / Sangaste vald / kohalikud rahvanäitlejad ja seltskonnatantsijad
Etendused 22 ja 23 juuli 2011, Kiisatamme
Lavastaja Tamur Tohver
Koreograafia: Eneli Rüütli
Muusika: Juhan Uppin
Lavaline võitlus: Hellar Bergmann
Liikumine: Tuuli Merimaa
LUUDO: Mispuhuks? Pulmadeks, leerideks, matusteks?
JASPER: Mis meil tühja, lase kõik läbisegi.
Madis Kõiv:"Mälestus meie olemisest, lihalikust ja kehalisest noorusest, kõige ülemast, mis olemises ja lihalikkuses ja nooruses on meile antud, kus olemise välisruum on seesamane tema siseruumiga..."
HELGA: Kui Kontverdi rehi...
JASPER: Jah?
HELGA: Mis jah?
JASPER: Jah põles, kaks korda põles... noh!
HELGA: Kas... sina...
JASPER: Ei.
HELGA: Kas sina...
JASPER: Ei.
Madis Kõiv: "...olemine oma kõrgeimas elulises intensiivsuses nõuab aga surma ennast, et iseendaks jääda ja teoks teha ja tõestada ennast, aga ikka ja ainult selleks, et teda, suremist nimelt, ära unustada.
NIKKER (tuleb küünist) Oodake kurat, me tahame kah lüüa, ega meiegi rusikad sarvest ei ole.
LUUDO: Pussnugadega või?
KOTLEP: Kes kellega lööb?
NIKKER: Kellele ma panen? Näita mulle nägu ette, küll mina panen.
JASPER: Mis sa pärid, pane kelle nägu on rusika päri, pane ära, pärast küsid.
NIKKER: Omad mehed kõik, igaühele kõlbab lüüa, ühed ninarootsud kõigil silmade vahel.
JASPER: Pane huupi.
KOTLEP: Tõmba, et saaks alata.
ABEL: Pane kellel on võõras nägu.
NIKKER: Uus väits, sinu pääl tuleb ära proovida (äigab Abelile)
Madis Kõiv:"Aga midagi loomalikku, midagi toorest ja jõhkrat ei ole selles hüppes, mida me siin meelde tuletame, ennem on hüpe ülimalt lihalik, st, vaimne mäng: meie maise tegevuse äärmine tihedus kui ülim lihaline pinge on puhtalt vaimne.
HELGA: Kas...te ...mängisite...minu...pääle...kaarte...Abeliga...kas sa...kaotasid...
JASPER Jah!
HELGA: Ei!
JASPER: Jah!
HELGA: Ei!
JASPER: Jah...Aga ma mängisin...sohki...!
HELGA: Sohki?
JASPER: Ma petsin.
HELGA: Sa...
JASPER: Mängisin...jah...mängisin valesti, sohki tegin, petsin (tõukab Helga heintele pikali), e t t a h t s i n k a o t a d a.
Madis Kõiv:"Tähendus ei tule manast või loitsust, on vaimne intensiisvus ise oma lihalikus kohalolemises. "
JASPER: Hannikas? Nahk on täis ja lõhki, nimed pääl. Keegi ei pääse! (karjub) Keegi ei pääse! Aga siit ometigi, siit kiriku mant, nüüd ükskord ometigi. Siia mu kondid enam kolletama ei tule.Mantsuuriasse! Sõtta!
TESTA: Jasper!
JASPER (vaguniuksel, ohvitseripagunitega mundris) Testa, Testa!
TESTA: Ma tulen! Ma sõidan kaasa!
JASPER: Hüppa!
TESTA: Ma tulen!
JASPER: Hüppa! (ulatab käe) Hüppa!
Hääled: Jaapanisse!
Vile.
Madis Kõiv:"Tähendus ei tule manast või loitsust, on vaimne intensiisvus ise oma lihalikus kohalolemises. "
Kiisatamme Kultuuritalu / Teatrikool TeatriPolygon / Tallinna Õpilasmalev / Sangaste vald / kohalikud rahvanäitlejad ja seltskonnatantsijad
Etendused 22 ja 23 juuli 2011, Kiisatamme
Lavastaja Tamur Tohver
Koreograafia: Eneli Rüütli
Muusika: Juhan Uppin
Lavaline võitlus: Hellar Bergmann
Liikumine: Tuuli Merimaa
No comments:
Post a Comment