Piret Jaaks: näitekirjanik, “Näha roosat elevanti” autor
Jah, milline dramaturgiahuviline ei ootaks kuulsa saksa näitekirjaniku Roland Schimmelpfennigi jõudmist Eesti lavadele. Eriti veel, kui see on üks tema põnevamaid teoseid, absurdifantaasia “Araabia öö”, millega saabus tolle omanäolise ja ühe tänapäeva olulisema näitekirjaniku läbimurre draamakirjandusse.
“Araabia ööd” on nimetatud kaleidoskoopiliseks teoseks, kus näidendi eri osad - keereldes ja pööreldes nagu klaasikillud kaleidoskoobis - moodustavad uusi mustreid. See on pöörasest fantaasiast kantud tekst, mis meenutab oma keerdkäikudelt säärast klassikateost nagu nimeka režissööri Terry Gilliami ja näitekirjanik Tom Stoppardi ühsitööna valminud linateost “Brazil”. Sellise valiku eest tuleb Polygonile au anda.
Lisaks suurepärasele tekstivalikule on Polygoni “Araabia öö” kaleidoskoobis ka suurepärane näitlejateansambel - Karin Rask, Meelis Rämmeld, Kristiina-Hortensia Port, Mart Aas ja Roland Laos - käsitlemas teemat, mis peaks meile kõigile vähemalt kaudselt tuttav olema: elu mitmekordses paneelmajas, kust ühel päeval läheb vesi ära. Üksteisele poolvõõrad inimesed muutuvad higises öös kangelasteks araabiapärases linnamuinasjutus, argisus muutub eksootikaks, eksootika maagiaks, “Tuhat üks ööd” kohtub “Hingede ööga”, metsistub ja raugeb. Eks on samu kortermajade temaatikat käsitletud ka Eesti kirjandusklassikas - “Mustamäe armastus”, “Sügisball” jt., see kõik on meile tuttav, on jätkuvalt meie pärisosa.
Need, kes Schimmelpfennigi maailmaga alles tutvust teevad, võivad esialgu nõutudki olla. Nimelt kasutab näitekirjanik omapärast võtet, kus jutustajarollis on tegelased ise, kes pidevalt samu lauseid korrutades sõnastavad enda tegevusi ja mõtteid. Näiteks deklameerivad nad järjepidevalt, kus ta viibib, mida näeb või mida tunneb. Võib öelda, et “Araabia öö” koosneb viiest monoloogist, mis on pandud üksteisega suhestuma ja seda väga meisterlikult napil moel. Näiteks: FRANZISKA: See on minu elu esimene suudlus. KARPATI: Teine korrus. Pimedus. LOMEIER: Me suudleme. Esimest korda. Ma hoian teda nii tugevasti kui suudan.
Kui kõik näitlejad täidavad oma rolle meisterlikult, inimlikult, lihtsalt ja puudutavalt, olgu etterääkivalt öeldud, et ühe humoorikaima rolli teeb Mart Aas, kelle tegelane leiab end armumise tagajärjel pudelist, lõksus. Kui varemalt võisime taolisi Schimmelpfennigi-imesid näha vaid välislavadel, siis nüüd on see võimalik ka ühes väikseses teatris meie suures linnas.
R. Schimmelpfennig "Araabia öö"
mängivad: Kristiina-Hortensia Port / Meelis Rämmeld /
Karin Rask / Mart Aas / Roland Laos
Karin Rask / Mart Aas / Roland Laos
lavastaja: Tamur Tohver
lava ja kostüüm: Illimar Vihmar / Keili Retter / Mae Kivilo
helilooja ja esitaja: Mart Soo
tõlkija: Liis Kolle
valgus: Triin Hook
tehniline teostus: Mikk Siemer / Allan Räim
produktsioon: Jane Lauter / Anneli Simm
esietendus 24. aprill 2014, Polygoni amfiteater, Rävala 8
Jah, milline dramaturgiahuviline ei ootaks kuulsa saksa näitekirjaniku Roland Schimmelpfennigi jõudmist Eesti lavadele. Eriti veel, kui see on üks tema põnevamaid teoseid, absurdifantaasia “Araabia öö”, millega saabus tolle omanäolise ja ühe tänapäeva olulisema näitekirjaniku läbimurre draamakirjandusse.
“Araabia ööd” on nimetatud kaleidoskoopiliseks teoseks, kus näidendi eri osad - keereldes ja pööreldes nagu klaasikillud kaleidoskoobis - moodustavad uusi mustreid. See on pöörasest fantaasiast kantud tekst, mis meenutab oma keerdkäikudelt säärast klassikateost nagu nimeka režissööri Terry Gilliami ja näitekirjanik Tom Stoppardi ühsitööna valminud linateost “Brazil”. Sellise valiku eest tuleb Polygonile au anda.
Lisaks suurepärasele tekstivalikule on Polygoni “Araabia öö” kaleidoskoobis ka suurepärane näitlejateansambel - Karin Rask, Meelis Rämmeld, Kristiina-Hortensia Port, Mart Aas ja Roland Laos - käsitlemas teemat, mis peaks meile kõigile vähemalt kaudselt tuttav olema: elu mitmekordses paneelmajas, kust ühel päeval läheb vesi ära. Üksteisele poolvõõrad inimesed muutuvad higises öös kangelasteks araabiapärases linnamuinasjutus, argisus muutub eksootikaks, eksootika maagiaks, “Tuhat üks ööd” kohtub “Hingede ööga”, metsistub ja raugeb. Eks on samu kortermajade temaatikat käsitletud ka Eesti kirjandusklassikas - “Mustamäe armastus”, “Sügisball” jt., see kõik on meile tuttav, on jätkuvalt meie pärisosa.
Need, kes Schimmelpfennigi maailmaga alles tutvust teevad, võivad esialgu nõutudki olla. Nimelt kasutab näitekirjanik omapärast võtet, kus jutustajarollis on tegelased ise, kes pidevalt samu lauseid korrutades sõnastavad enda tegevusi ja mõtteid. Näiteks deklameerivad nad järjepidevalt, kus ta viibib, mida näeb või mida tunneb. Võib öelda, et “Araabia öö” koosneb viiest monoloogist, mis on pandud üksteisega suhestuma ja seda väga meisterlikult napil moel. Näiteks: FRANZISKA: See on minu elu esimene suudlus. KARPATI: Teine korrus. Pimedus. LOMEIER: Me suudleme. Esimest korda. Ma hoian teda nii tugevasti kui suudan.
Kui kõik näitlejad täidavad oma rolle meisterlikult, inimlikult, lihtsalt ja puudutavalt, olgu etterääkivalt öeldud, et ühe humoorikaima rolli teeb Mart Aas, kelle tegelane leiab end armumise tagajärjel pudelist, lõksus. Kui varemalt võisime taolisi Schimmelpfennigi-imesid näha vaid välislavadel, siis nüüd on see võimalik ka ühes väikseses teatris meie suures linnas.
foto Mats Õun
No comments:
Post a Comment