Tere- Здраствуйте
Mul on hea meel, et me sellest kõigest rääkima hakkame. Sest tegelikult ju keegi ei räägi. Et on inimesed, kes tunnevad et neid ei vajata ei siin ega seal. Ja neid ongi nii siin kui ka seal. Ja nendega ei räägi keegi. Aga mina tean kui paha on olla üksi. Kui ei saa jagada. Kui ei saa kaasa mõelda.
Ja ma tean, et ca kord kahe kuu jooksul tuleb Peipsi tagant siia kõrgtasemel teatrilavastus. Ja ma tean, et Kuldse Maski / Золотая Мазка festival teeb kõik, et paremik jõuaks alati ka Läänemere äärde. Kuid mitte ükski nendest lavastustest ei räägi ega hakka iialgi rääkima sulandumisest või dialoogist. Topeltidentideedist. Ja et kohalikus kakskeelses teatrikeskkonnas on endal nii suured identiteedimured, et nendegagi tegelemine võtab kogu jõu, rääkimata aktiivsest julgusest võtta seisukohti väljaspoole maja. Ma tean, et Vene Teatris käib rohkem eestlasi kui venelasi eesti teatrites. Ma tean, et vene inimestele meeldis NO lavastus ГЭП. Aga ega nad esialgu teadnudki, et selline teater olemas on. Ja ega vene inimene ei saagi seda teada, kui MK Эстония kirjutab enamasti samadest asjadest kui Kroonika ja mitte nt Birgitta festivalist. Siis tean ma veel seda, et investeerimisel Baltimaadesse saab ärimees suurriigipoolseid soodustusi. Ja veel, et idapiiri-äärne kogukond tahtis-tahab teha referendumit sellest riigist eraldumiseks. Nagu Kanada prantslased. Nagu Hispaania baskid. Nagu... aprill-aprill!
Ja tegelikult tean ma ka, et meil kõigil on mõlemal pool sõpru. "Mõlemal pool" kõlab karmilt- kõlabki. Ma näen endiselt kahte poolt. Ma osalesin 2004 aastal Kodakondsus- ja Migratsiooniameti viimased integratsiooniprojektis, tollaste tingimuste järgi. Kuus aastat on möödas ja me räägime asjadest jälle. Nii ongi. Ma tean, et mul on õigus. Meil kõigil on. Hästi võtavad asja eri küljed kokku kaks meest. Eri taustaga, eri vanused, eri kogukonnast. Eri vaatekohtadest vaadatuna räägime ühte asja. Loe ise. Kui leiad veel viiteid ja linke, riputa siia meile lugemiseks. Aga praegu, proudly presenting:
Rein Raud ja Jevgeni Kriśtafovitś:
http://www.epl.ee/artikkel/582715
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jevgeni-kristafovits-kuidas-peatada-venelaste-valjavool.d?id=32416529
Mis tõmbab ära? Mis sunnib käega lööma?
Mis raskendab teineteisemõistmist: indiviidide vahel, kogukondade vahel?
Kas meil on kahtlus ühise ruumi võimalikkusest siin ja praegu või hirm oma saamatuse ees seda teostada? Miks on üksteiseni jõudmine keeruline. Mille põhjal me ennast identifitseerime.
Kas minnakse- et tulla ja mõista? Ühel hetkel on maailmaruumis inimesed, kes ei kuulu kuhugi- ei ole kellegi lapsed. Kas see ongi üleilmastumine?
Что толкает на такой поступок? Что заставляет махнуть рукой? Что усложняет взаимопонимание как между индивидами так и между общинами?
Сомневаемся ли мы в том, что создание общего/единого пространства здесь и сейчас возможно или нам страшно от того, что это нам не под силу?Почему так трудно докричаться друг до друга? Уходят для того, чтобы вернуться и попытаться понять? Людьми, у которых больше нет чувства принадлежности, которые не являются ни чьими детьми, скоро заполниться мир. Является ли это результатом глобализации?
Tegelikult. Tegelikult võid lihtsalt kirjutada, kas sind puudutab või ei. Tegelikult ei pea sedagi tegema. Aga sa võid- osaleda.
Minu ema isa oli venelane Vladimir, Blagostati külast Peipsi tagant Pihkva oblastist. Osad sugulased on olnud elupõlised Peterburi elanikud. Ma pean ennast põliseks Eesti eestlaseks, seda on kogu mu maailmavaade, eneseteadvus ja määramisoskus, samuti kultuurilugu. Ma olen nõus Ilmar Raagi väitega, et rahvus on narratiiv.
Tamur Tohver
No comments:
Post a Comment